Kuigi viis minutit tagasi peetud jutuajamises põrmustus kogu mu lugu, kogu mõte kadus..ent samas nagu ka tekkis, kuid see pole see, see pole üldse mittemiski, see lihtsalt on ja ei ole..järgneb rida sõnu ja kunstlikult otsitud sobitusi, mida ma midasin millekski..järgneb sõnaosavuse proov..

Keegi mõtleb minu mõtteid,
kolab minu pääluu sees.
Ta vaikselt tõstab lärmi
kaevab auke, sätib lõkse, paneb tõkkeid.
On kui igavesti truu ja ustav mees-
tekitades trotsi, meelehärmi.
Kui tahan laulda-kostab kriiskav kisa
Püüan joosta-tapan teo ma naerukrampidega
Pliiatsi ma haaran-tint kivistub pudenedes lehele
Mul tundub
siin miskit on teoksil
miskit puudu
miskit ülearu
..miskit vist on mäda
Mu hing ohkab ,
sest siit-sealt miskit lonkab
Lonkab minu pääluu sees

Lugu sai kirja paar tundi tagasi..viimasel minutil..nagu alati, nii omaselt minule. Selle kirjutise avaldamisega annan vabatahtlikult ennast avalikuks häbistamiseks, kui see on vajalik. Ma ei ole ise sellega rahul, kuid loodan, et see kunagi muutub ja siia saavad kirja minu mõtted, see mis peab, mitte püüdlik ..sõnade sobitamine