Liblikate õhurünnak

Ma olin purjus
olin armastusest joobunud.
Koomas
Ihast hullumas.
Peadpööritavalt laksu all.
Järgnes armastuse mürgitus,
armu üledoos.
Viimane tsenaarium
Pohmell
Süda paha.
Keegi ütles, et peale võttes hakkab parem...

igatsedes vana sõpra

Kuulen lehti laperdamas,
kuulen tuule huilgeid.
Südaöiseid kakerdajaid
Patu lembes nüpeldajaid
Kuulen nende kiuneid...
Kuulen viimast rongivilet,
tõusva päikse krõbinat.
Naabri Reeda väsind ohet,
Ema Isa kurba naeru.
Oma vere vohamist ma läbi une kuulen.
Tähesadu
Lumesula
Vihmaussi poegimist.
Kuulen olemist ja olematut
ning nende kahe karglemist.
Ma kuulen taevast vahetamas värvi!
Kuid Sind, mu kallis
ma enam ei kuule

Kannatamatu

Pikkamisi surres
tuli eluisu tagasi.
Kaua sa ikka
jõuad järjekorras seista.
Nõnda samm-sammult tulles -
Surm rongist maha jäi.