KOGU TÕDE EESTI HÜMNIST
EHK
MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM…
Oh jumal. kuidas mulle meeldib seista külapoodide põnevates sabades, mis vingeldes ja kääneldes moodustavad kassast kalaletini erinevaid rahvusmustreid.
Järjekord on täis erinevas pikkuses, kaalus ja laiuses värvilisi ja sulelisi, kes on tulnud oma ema, kes tütre või pojaga. Või seisab mõni üksik vanapäss ja kuivetunud mutike, ei – mutte on palju; mõni torisev proua ja laiavad noored; pihvid, kapid ja muidusöödikud kah. Ja vana arvutiõpetaja, kes pärast tunde porri vahib, seisab ka oma rasuste juustega siin.
Tööpäev on läbi. Kolmest kassast töötab üks. Viinaletis. Oh, mu kallis isamaa – ma kuulsin eesti keelt: “Üks Lauaviin, palun”!
Inimuss venib ja taarub tuimade nägude saatel. Olen üsna saba lõpus, sealsamas kalaleti ja leivariiuli juures. Erinevad lõhnad…aroomid..hakkavad tasapisi segunema. On lämbe.
Ma sulen silmad ning see eriskummaline lõhn loob mu silme ette imelised pildid..lai rannajoon, kriiskavad kajakad peakohal ja mändide all puhkavad valgete pearättidega naised, kelle paljad ja heledad jalad puhkavad samblal. Vanad paadid loksuvad silla küljes ja lapsed pilluvad kive vette.
Kuskilt kaugelt kostub kõige selle taustaks mu kõrvu Eesti hümn..kuid see on hoopis Urmas Alendri “Minu Eestimaa” lendleva ja kurvavõitu viisiga..hmm kummaline..
“Bljät, ma ütlen!” kriiskab üks lodevavõitu ja ilmselgete kosmeetika kuritarvitamise nähtudega saaliteenindaja, kes on on mahapillanud Salvesti hernesupipurgi.
Õnneks olen jõudnud kassani, vaatan rõõmsalt müüja tühjadesse silmadesse ning tõstan oma lasterahast allesjäänud kroonid letile ja laon “eelista eestimaist” kraami kotti.
Seisan poeuksel ja ahmin himuralt kopsudesse heitgaase..samal hetkel meenub mulle meie hümni esimene salm:
“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial tääl
see suure, laia ilma pääl,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!”
Pagana optimist! Ja siis mõtlen, et kuda ikka nii targasti oskasivad öelda meie kodumaa kohta..ükspuha, kuhu sa ka ei läheks – kodus on ikka kõige parem…tulutult püüan ka ülejäänud salme meenutada..jalutan koju ja teen omale tassitäie kama ja homme õpin Eesti hümni pähe…
Tere,
VastaKustutahuvitab selle taksi tegelik autor. Väga hea sõnade asetus mille lõpp tulemuseana sünnivad hääd laused, stiililt Kivirähulik (või siis Kivirähklik). Kas tema kirjutatud tekste ilmub siin ka edaspidi?
selle teksti tegelikuks autoriks olen ikka mina. Ja háá on kuulda/lugeda kiidusónu, aitáhh.. Ja minu kirjutatud tekste ilmub siin ikka igal púhapáeval (kui ei unune)..Kiviráhki omi ei ilmu...
VastaKustuta