Katkine kruus

Aastaid póimund kási úmber sinu piha
Páevi kordumatuid veetnud Sinuga... kahekesi karjas paarikaupa koos
Asetanud huuli kirehoos su siledale pinnale
Kórvetada saanud,
janu kustutand ning joobund.
Magus, maitsetu ja lááge
kange, lahja, kuum ning kúlm -
kóike seda jagand olen Sinuga
Juba siis, kui sangast ilma jáid,
mul raske oli leppida.
Sórmed verel..ma sust ei suutnud loobuda
Kas máletad oma esimest móra,
vahuseid vannipáevi
vói unetuid öid koos kohviga?
Kas máletad, mu kallis katkine kruus,
et lubasin Sind mitte pillata...
no, palun, andesta..